Lehtpuud on erineva kuju, suuruse ja värviga, mis teevad neist maastiku kujundamisel ideaalse valiku. Selles konkreetses artiklis heidame pilgu erinevat tüüpi lehtpuudele, rõhutades samal ajal nende silmapaistvaid omadusi ja nõudeid.
Kas sa teadsid?
Mõiste ‘heitlehine’ on tuletatud ladinakeelsest sõnastotsustaja, tähenduses ‘maha kukkuda’. Ehkki seda kasutatakse ka zooloogias, kus see viitab kohati sarvede või sarvede heitmisele, on lehtpuude termin tavaliselt seotud taimedega, kus see viitab lehtede heitmisele igal aastaajal konkreetsel aastaajal.
Lehtpuuliikidest, mida nimetatakse ka lehtpuiduks, on teada, et nad heidavad oma lehti igal konkreetsel aastaajal. (Diameetriliselt vastupidised on igihaljad liigid, mille lehestik on aasta läbi paks.) Kui mõned lehtpuuliigid heidavad lehti kuival ajal, siis teised teevad seda külmal aastaajal ja kasvatavad uusi lehti kevadel. See aitab neil minimeerida niiskuse kadu, seista tuule eest või minimeerida energiavajadust, et ellu jääda väheste toitainete olemasolul.
Lehtpuud muutuvad vahetult enne lehtede heitmist värvimuutusest, muutudes rohelisest erekollaseks, karmiinpunaseks või üheks mitmest oranži toonist. Maastiku ilu lisav lehevärvi muutus on vaid üks nende puude paljudest eripäradest. Lehtpuud on tuntud ka tohutu suuruse poolest. Kui teadaolevalt on selliste sortide nagu Bloodgood London Planetree ja Cherokee Sweetgum kõrgus umbes 100 jalga (30 m), on sellised liigid nagu Euroopa hobukastan ja must tamm levinud umbes 60 jala ulatuses.
Erinevat tüüpi lehtpuud
Lehtpuid leidub mitmel pool maailmas, kuid nende olemasolu rohkesti Ameerika, Aasia ja Euroopa laiuses lehtpuumetsade bioomis on märkimisväärne. Mõned teadlased klassifitseerivad lehtpuud lehtede struktuuri, s.t lehtede struktuuri ja asetuse alusel nelja suuremat tüüpi.
- Lihtsate lehtedega lehtpuud, mis asuvad üksteise vastas.
- Lihtsate lehtedega lehtpuud paiknevad vaheldumisi.
- Lehtpuud liitlehtedega, mis asuvad üksteise vastas.
- Liitlehtedega vaheldumisi paiknevad lehtpuud.
Lehtmetsades elavad mitmed lehtpuude sordid; kõige populaarsemad neist on tamm, pappel, vaher, dogwood ja kased. Need puud on erineva suurusega vahemikus 10 kuni 100 jalga ja neil on lai levik, mis ületab mõnikord üle 50 jala. Mõni liik kasvab teatud mullatüübis, samas kui mõnel on kõrge kohanemisvõime ja nad võivad areneda igas mullatüübis.
| Üldnimi | Kõrgus | Levik | Muld |
| Ameerika pärn (Tilia americana) | 60 – 120′ | 35 – 40′ | Sügav, viljakas, hästi kuivendatud savi- ja savimuld |
| Ameerika kullake (Liquidambar styraciflua) | 60 – 75′ | 40 – 50′ | Niiske, happeline savi- või savimuld |
| Ameerika sycamore (Platanus occidentalis) | 98 – 130′ | 90′ | Sügav, niiske, rikkalik muld |
| Ameerika tulbipuu (Liriodendron tulipifera) | 80 – 100′ | 40′ | Sügav, niiske, rikkalik muld |
| Amuuri vaher (Acer ginnala) | 15 – 20′ | 15 – 28′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Sügis oliiv (Elaeagnus umbellata) | 15 – 30′ | 20 – 30′ | Liivane, savine, savimuld |
| Kiilane küpress (Taxodium distichum) | 30 – 40′ | 10 – 12′ | Liivane, savine, savimuld |
| Bitternut hickory (Carya cordiformis) | 50 – 70′ | 50 – 70′ | Liivane, savine, savimuld |
| Must kask (Betula nigra) | 80 – 100′ | 40 – 60′ | Niiske muld |
| Must kirss (Prunus serotina) | 50 – 80′ | 20 – 50′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Must jaanileiv (Robinia pseudoatsia) | 40 – 50′ | 25 – 30′ | Lai valik; eelistatult niiske lubjakivimuld |
| Must tamm (Quercus velutina) | 60 – 80′ | 40 – 60′ | Niiske, rikkalik, sügav, hästi kuivendatud pinnas |
| Must tupelo (Nyssa sylvatica) | 30 – 50′ | 20 – 30′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Must pähkel (Juglans nigra) | 60 – 75′ | 50 – 60′ | Savi, savimuld |
| Must paju (Salix nigra) | 40 – 50′ | 30 – 40′ | Igasugune pinnas |
| Vere hea Londoni planeet (Platanus acerifolia) | 70 – 100′ | 65 – 80′ | Sügav, niiske, viljakas pinnas |
| Kastivanem (Acer negundo) | 30 – 50′ | 20 – 40′ | Kuiv või märg muld |
| Bur tamm (Quercus macrocarpa) | 60′ | 50′ | Liivane, savine, savimuld |
| Liblikapõõsas (Buddleja) | 10 – 12′ | 4′ | Liivane, savine, savimuld |
| Callery pirn (Pyrus calleryana) | 50 – 65′ | 16 – 25′ | Väga salliv |
| Kanada punane kirss (Prunus virginiana) | 20′ | 18′ | Liivane, savine, savimuld |
| Kirsikoortamm (Quercus falcata) | 60 – 80′ | 50′ | Väga salliv |
| Kastani tamm (Quercus prinus) | 60 – 70′ | 50′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Kanapuu ploom (Prunus angustifolia) | 15 – 25′ | 15 – 25′ | Kuiv, liivane või lahtine pinnas |
| Hiina kastan (Castanea mollissima) | 40 – 60′ | 50′ | Savi, savimuld |
| Hiina jalakas (Ulmus parvifolia) | 40 – 50′ | 30 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Hiina piinavalu (Pistaatsia chinensis) | 30 – 35′ | 25 – 35′ | Liivane, savine, savimuld |
| Chinkapini tamm (Quercus muehlenbergii) | 40 – 50′ | 40 – 60′ | Liivane, savine, savimuld |
| Harilik laburnum (Laburnum anagyroides) | 15 – 20′ | 15 – 25′ | Liivane, savine, savimuld |
| Harilik hõbekell (Halesia tetraptera) | 35′ | 25′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Väändunud paju (Salix matsudana) | 20 – 40′ | 15 – 30′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Koidupuu (Metasequoia glüptostroboidid) | 50 – 90′ | 15 – 25′ | Niiske ja mõõdukalt viljakas |
| Idapunane tamm (Quercus rubra) | 50 – 75′ | 40 – 50′ | Väga salliv |
| Ida redbud (Cercis canadensis) | 20 – 30′ | 25 – 35′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Inglise tamm (Quercus robur) | 60 – 100′ | 50 – 60′ | Savi, savimuld |
| 50 – 75′ | 50 – 60′ | Hästi kuivendatud pinnas | |
| Õitsev koerapuu (Cornus florida) | 25′ | 25′ | Liivane, savine, savimuld |
| Kuldne raintree (Koelreuteria paniculata) | 20 – 25′ | 20′ | Liivane, savine, savimuld |
| Roheline tuhk (Fraxinus pennsylvanica) | 50 – 60′ | 25 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Hackberry (Celtis occidentalis) | 50 – 60′ | 30 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Hardy pekaanipähkel (Carya illinoinensis) | 70 – 100′ | 40 – 45′ | Savi, savimuld |
| Kallis jaanileiv (Gleditsia triacanthos) | 66 – 100′ | 30 – 70′ | Väga salliv |
| Raudpuupuu (Carpinus caroliniana) | 20 – 30′ | 20 – 30′ | Niiske, orgaaniliselt rikkalik muld |
| Jaapani kirss (Prunus serrulata) | 25 – 40′ | 15 – 20′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Kentucky kohvipuu (Gymnocladus dioicus) | 60 – 75′ | 40 – 50′ | Sügav, niiske, rikkalik muld |
| Kousa koerapuu (Cornus kousa) | 20 – 30′ | 20 – 30′ | Liivane, savine, savimuld |
| Makerapähkli häkker (Carya tomentosa) | 50 – 60′ | 30 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Põline ploom (Prunus americana) | 12 – 20′ | 12 – 20′ | Sügav, niiske muld |
| Põhja-Ameerika pöök (Fagus grandifolia) | 66 – 115′ | 40 – 60′ | Rikas, niiske muld |
| Põhjapoolne katalpa (Catalpa speciosa) | 40 – 70′ | 20 – 40′ | Sügav, niiske, rikkalik muld |
| Norra vaher (Acer platanoides) | 40 – 100′ | 15 – 20′ | Väga salliv |
| Nuttaili tamm (Quercus texana) | 40 – 60′ | 40′ | Raske, halvasti kuivendatud, loopealne savimuld |
| Ohio buckeye (Aesculus glabra) | 20 – 40′ | 20 – 40′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Osage oranž (Maclura pomifera) | 20 – 40′ | 20 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Ülekoormatud tamm (Quercus lyrata) | 35 – 45′ | 35 – 40′ | Halvasti kuivendatud, loopealne, savine pinnas |
| Käpa käpp (Asimina triloba) | 30 – 20′ | 30 – 20′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Pärsia siidipuu (Albizia julibrissin) | 20 – 35′ | 20 – 40′ | Liivane, savine, savimuld |
| Kaki (Diospyros virginiana) | 30 – 50′ | 20 – 35′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Pignut hickory (Carya glabra) | 50 – 60′ | 25 – 35′ | Raske või mudane savi |
| Pin tamm (Quercus palustris) | 60 – 70′ | 30′ | Liivane, savine, liivsavi, happeline pinnas |
| Tiigi küpress (Taksodium ascendens) | 70 – 80′ | 15 – 20′ | Märg, halvasti kuivendatud ja happeline pinnas |
| Papli hübriid (Populuse hübriidid) | 50 – 75′ | 20 – 40′ | Savisavi liivsavi |
| Post tamm (Quercus stellata) | 70 – 80′ | 15 – 20′ | Viljakas, hästi kuivendatud pinnas |
| Värisev haab (Populus tremuloides) | 40 – 50′ | 20 – 30′ | Liivane, savine, savimuld |
| Punane vaher (Acer rubrum) | 40 – 50′ | 50′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Vene oliiv (Elaeagnus angustifolia) | 25 – 30′ | 20 – 30′ | Liivane, savine, savimuld |
| Suur krabi (Malus sargentii) | 15 – 20′ | 15′ | Liivane, savine, savimuld |
| Sassafrase puu (Sassafras albidum) | 40 – 80′ | 30′ | Rikas, hästi kuivendatud liivsavi |
| Saehammast tamm (Quercus acutissima) | 40 – 60′ | 35 – 60′ | Liivane, savine, savimuld |
| Scarlet tamm (Quercus coccinea) | 70 – 75′ | 40 – 45′ | Liivane, savine, savimuld |
| Šoti laburnum (Laburnum alpinum) | 15 – 30′ | 15 – 30′ | Hästi kuivendatud, liivane, savine pinnas |
| Shagbark hickory (Carya ovata) | 70 – 90′ | 30 – 40′ | Hästi kuivendatud, viljakas pinnas |
| Shellbark hickory (Carya laciniosa) | 80 – 100′ | 60 – 75′ | Sügav, viljakas, niiske pinnas |
| Shumardi tamm (Quercus shumardii) | 40 – 60′ | 40 – 60′ | Väga salliv |
| Siberi jalakas (Ulmus pumila) | 40 – 60′ | 30 – 50′ | Liivane, savine, savimuld |
| Hõbedane vaher (Acer saccharinum) | 100′ | 60′ | Savi, savimuld |
| Idapoolne puuvillapuu (Populus deltoides) | 70 – 80′ | 30 – 40′ | Niiske, sügav, viljakas, hästi kuivendatud pinnas |
| Hapupuu (Oxydendrum arboreum) | 20 – 30′ | 10 – 15′ | Hästi kuivendatud happeline pinnas |
| Lõuna-krabi (Malus angustifolia) | 15 – 20′ | 15′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Lõuna punane tamm (Quercus falcata) | 70 – 90′ | 50′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Suhkruvaher (Acer saccharum) | 40 – 70′ | 30 – 50′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Suhkrumari (Celtis laevigata) | 60 – 80′ | 60 – 80′ | Orgaaniliselt rikas, hästi kuivendatud pinnas |
| Rabakastan (Quercus michauxii) | 60 – 80′ | 50 – 70′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Soo tamm (Quercus bicolor) | 50 – 70′ | 50 – 70′ | Sügav, niiske, happeline pinnas |
| Magus kastan (Castanea sativa) | 60 – 70′ | 45 – 50′ | Niiske muld |
| Magus kumm (Liquidambar styraciflua) | 60 – 75′ | 40′ | Savi, savimuld |
| Texana nuttaili tamm (Quercus texana) | 50 – 80′ | 60′ | Märg, raske põhjamaa pinnas |
| Washingtoni viirpuu (Crataegus phaenopyrum) | 12 – 15′ | 6 – 10′ | Liivane, savine, savimuld |
| Vesi tamm (Quercus nigra) | 50 – 75′ | 30 – 40′ | Liivane, savine, liivsavi, happeline pinnas |
| Vesi tupelo (Nyssa aquatica) | 35 – 50′ | 25 – 40′ | Niiske või märg muld |
| Nutt higan kirss (Prunus subhirtella) | 30 – 40′ | 25′ | Liivane, savine, liivsavi, happeline pinnas |
| Nutune paju (Salix babylonica) | 30 – 40′ | 30′ | Liivane, savine, savimuld |
| Valge tuhk (Fraxinus americana) | 50 – 80′ | 40 – 60′ | Liivane, savine, savimuld |
| Valge tamm (Quercus alba) | 60 – 80′ | 70′ | Savi, savimuld |
| Valge pappel (Populus alba) | 60 – 100′ | 12 – 20′ | Liivane, savine, savimuld |
| Valge pähkel (Juglans cinerea) | 40 – 60′ | 30 – 50′ | Hästi kuivendatud pinnas |
| Paju tamm (Quercus phellos) | 40 – 60′ | 30 – 40′ | Niiske, hästi kuivendatud pinnas |
| Kollane buckeye (Aesculus octandra) | 50 – 70′ | 30 – 50′ | Hästi kuivendatud, sügav, kergelt happeline pinnas |
| Yoshino kirss (Prunus x yedoensis) | 30 – 40′ | 30 – 50′ | Liivane, savine, savine, happeline, hästi kuivendatud pinnas |
| Zumi krabipuu (Malus x Zumi calocarpa) | 25 – 30′ | 15 – 20′ | Viljakas, kergelt happeline pinnas |
Tänu nende kalduvusele varju pakkuda ja maastiku armu lisada on mõningaid lehtpuu sorte näha ka uhketes aedades. Õitsvad heitlehised liigid lisavad eriti nende aedade elegantsust ja on seetõttu eelistatud hiiglaslikele liikidele. Seda öeldes ei saa eitada fakti, et lehtpere hiiglaslikud puud lisavad Maa ilu.
